Chapter 4

Tao on tühi

道冲,而用之或不盈。渊兮,似万物之宗。
挫其锐,解其纷,和其光,同其尘。湛兮,似或存。
吾不知谁之子,象帝之先。
Tao on tühi, kuid selle kasutamisel ei täitu see iialgi. Sügav ja lõpmatu, nagu kõige asjade esiisa. Teritab teravused, lahendab segadused, ühendab valguse, jagab tolmu. Selge ja vaikne, nagu see alati eksisteeriks. Ma ei tea, kelle laps see on — see eksisteerib enne taevast valitsevat.

Sügav mõtisklus

Millest see peatükk räägib?

See peatükk kirjeldab Tao olemust kui lõputut ja tühja allikat, mis on kõige asjade juur. See toimib vaikselt ja nähtamatult, teritades teravused ja lahendades konfliktid, tuues valguse ja尘d kokku. Tao on enne kõike nähtavat eksisteerivat jõudu.

Kuidas see minuga seostub?

Kas olen kunagi tundnud seda sügavat, vaikivat jõudu endas? Tunnen, et pidev täitmine ja tegutsemine viib mind eemale sellest tühjusest, mis on tegelik jõud. Olen sageli liiga täis ja kiire, ignoreerides sügavaid sisemisi ressursse.

Mida peaksin täna tegema?

Täna leian hetke vaikuses istumiseks, lastes oma mõtetel rahuneda. Küsin endalt: mis on sügaval minus tühi ja ootav, mis võiks juhendada?

Seotud peatükid

Minu mõtisklus

What does this chapter inspire in you? How will you apply it?

Ask Laotzu About This Chapter Full chat →