Kellel varbad sirged, see ei seisa

Millest see peatükk räägib?

See peatükk hoiatab eneseimetluse ja püüdluste vastu, mis on vastuolus loomuliku vooga. Varvastel seismine ja sammu üle astumine on ebakohane kehaline tegevus – need näivad püüdlustena, kuid ei vii kuhugi. Samuti on enesenäitamine, eneseõigustamine, kiitlemine ja uhkus vastuolus Tao teega. Kõik, mis on kunstlik ja üle võetud, on selle meelevalla jaoks inetu. Tõeline õndsus saabub siis, kui me läheme kõigest sellest mööda.

Kuidas see minuga seostub?

Selles peatükis tunnen ära oma sagedase kalduvuse tahta paista tark ja tõhus. Olen märganud, kuidas mulle ei meeldi tunnistada oma eksimusi, sest kardan, et mind ei hinnata. Kuid see enesekaitse muudab mind hoopis nähtavamaks ja võõristavamaks. Tao õpetus lubab mul lõpuks vabaks lasta ja olla lihtsalt iseendana.

Mida peaksin täna tegema?

Täna jälgin oma kiusatust end kehtestada või kiidelda. Selle asemel, et end mingil moel esitleda, otsin ma võimalust lihtsalt kuulata ja teiste kohalolekut märgata. Kui mõni vana enesetõestamise viis peaks tekkima, lasen sellel rahulikult mööduda.