Chapter 11
Kolmkümmend kodarat
Original
埏埴以为器，当其无，有器之用。
凿户牖以为室，当其无，有室之用。
故有之以为利，无之以为用。
Tõlge
Savist voolitud anum – just tühjus, mis selles on, annab anuma kasutuse.
Ukse ja akende avatud majas – just tühjus, mis selles on, annab majale kasutuse.
Nii annab olemasolu mugavuse, kuid tühjus annab kasutuse.
Sügav mõtisklus
Millest see peatükk räägib?
See peatükk õpetab, et tähtis pole mitte see, mis on, vaid see, mis puudub. Kolmekümne kodara augud ratta päitsas, tühi ruum savianumas, tühjad uksed ja aknad majas – kõikides cases on just tühjus see, mis teeb asja kasulikuks. Olemasolu annab võimaluse, kuid tühjus annab tegeliku kasutuse.
Kuidas see minuga seostub?
Elus kipuma tihti täitma iga tühja ruumi, kartma vaikust ja paigalseisu. Aga see peatükk tuletab meelde, et just paus, tühjus ja avarus on need, mis annavad elule tähenduse. Minu mured ja kogemused jätavad ruumi, kus saan kasvada ja õppida – tühjus on väärtuslik.
Mida peaksin täna tegema?
Täna leian hetke tühjuse jaoks. Istun vaikselt, ei täida iga hetke tegevusega, vaid luban endal lihtsalt olla. Vaatan, kuidas tühjus ei ole puudujääk, vaid võimalus.
Seotud peatükid
Minu mõtisklus
What does this chapter inspire in you? How will you apply it?